Tantra on vaimsete, filosoofiliste ja rituaalsete praktikate kogum. Sõna “tantra” on tuletatud kahest sanskriti sõnast “tanoti” ja “trayati“, mis tähendavad “laienema” ja “vabastama“. Tantra pärineb Indiast umbes aastatest 300-400 eKr, mil budistlik ja hinduistlik tantrasisu esmakordselt dokumenteeriti poeetiliste metafooridena, viidates jumalikule armastusele ja ühtsusele. Neid tekste hoiti teadlikult salajas ja edastati meistritelt jüngritele suuliselt. Seda tehti pärast kindlaksmääratud puhastamise ja ettevalmistamise perioodi.
Tantra on ennekõike filosoofiline lähenemine eksistentsile. Tantras on kõik Üks ja seetõttu pole vahet inimlikul, maisel ning jumalikul. Ühtsuse kogemine on tantra ainus tõeline eesmärk. Tantristliku nägemuse kohaselt, kui inimene tunneb end egoga samastuvatena, arvab ta, et on eraldatud kõigest, mis teda ümbritseb, kuid see on vaid illusioon. Meie tõeline olemus on universaalne, lõpmatu ja igavene. Indiviid on vaid piisk olemasolu ookeanis. Oma universaalse ja jumaliku olemuse äratundmine on iga autentse vaimse tee eesmärk.
Ühtsuse leidmiseks kasutatakse tantras erinevaid tehnikaid nagu näiteks meditatsiooni, joogat ja rituaalpraktikaid, et aidata inimestel saavutada vaimne teadlikkus ja jumalikuga ühendus. Tantra rõhutab keha ja meelte olulisust vaimses kasvus ning hõlmab nii seksuaalsusega, sealhulgas seksuaalenergiaga seotud praktikaid kui ka pühade sümbolite ja rituaalide kasutamist.
Tantra on mõjutanud erinevaid traditsioone, hinduismi, budismi ja džainismi, ning on aja jooksul arenenud paljudeks erinevateks koolkondadeks ja liinideks. Tänapäeval seostatakse tantrat sageli new age’i vaimsusega ja seda praktiseeritakse erinevates vormides üle maailma.
